Täiendasin natuke enda postitust :
Ülesandest teada saades valdas mind esimese asjana kahtlus, et kuidas selle teostus nüüd välja peaks nägema. Vaatluse ajal pidin aga oma kahtlusepilved ära ajama ning tõdema, et tegemist oli väga põneva ning lõbusa ülesandega. :)
Tänapäeva ühiskonna üheks keskseks protsessiks on tarbimine. Don Slater, üks tunnustatumaid
ühiskonna ja turu temaatikaga tegelevaid teoreetikuid, on tarbijakultuuri olemuse
sõnastanud nii: “tarbijakultuur on ühiskondlik korraldus, kus igapäevaelu mõtestamist ja
tähendusi ning selleks vajalike sümboliliste ja materiaalsete ressursside suhet vahendab
turg.” Ühiskond on organiseeritud läbi tarbimise ja orienteeritud tarbimisele. Tarbida on võimalik nii tervist, ilu, eneseteostust, suhteid, geograafilisi paiku, haridust, vaimset tasakaalu jne. Paljud valdkonnad kaubastuvad: “Töö, vaba aeg, loodus ja kultuur: kõik see, mis oli kunagi laiali paisatud /…/ on nüüd lõppude lõpuks miksitud ja segatud, klimatiseeritud ja homogeniseeritud ühes täielikus igaveses šoppingus”
(Baudrillard, 1998 [1970]: 30). (Lamp, 2005)
Viisin oma jälitamistöö läbi koos sõbrannaga Kristiine keskuses reede õhtul 22.novembril 2013 kell 16:30. Vaatlus kestis umbes 30 min. Vaadeldavaks objektiks perekond, kus oli isa, ema ja väike arvatavasti 4-5-aastane tütar. Välimuselt tundusid olevat heal majanduslikul elujärjel olevad inimesed. Perekond suundub kohe kaubanduskeskusesse sisenedes Prismasse. On koheselt arusaadav, et toidupoes juhatab vägesid ema.
Kõigepealt minnakse puuviljaletti, kus uuritakse kampaaniahinnaga banaane ning apelsine, korvi neist valiti banaanid. Edasi suunduti lihaletti, sealt võeti kanafileed, mis oli tavahinnaga. Edasi suunduti piimatoodetesse, kus ka uuriti soodushindadega tooteid, aga valiti ikka neid, mida oli perekonnal parajasti vaja. Hind ja sooduskampaania väga ei mõjuta pere ostmissoove. Peale seda otsustas ema ülejäänud perest hargneda. Isa jäi lapsega kahekesi. Panin tähele, et laps oskas isa päris hästi mõjutada, tundub, et ema puhul see ei mõju. Laps kasutas tekkinud soodsat olukorda ära ning hakkas isa käest erinevaid maiustusi välja nõudma. Isa, kes arvatavasti on see leebem pool peres, andis järgi lapsele. Samal ajal ema käis üksi veel mõnda toodet haaramas. Ta käis leivaletis võttis tavahinnaga Tallinna peenleiba, soodushinnaga juustupaki jne. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et pere vaatas huvitatult allahindluse pakkumisi, aga kampaania järgi ostlema väga ei hakatud, kuigi osad kampaanitooted sattusid küll nende korvi.
Meelelahutuse poole peal ei teinud perekond midagi. Arvatavasti oli selle põhjuseks see, et tegemist oli reede õhtuga ning tööinimesed on tavaliselt väsinud olekuga. Toidupoes veetis perekond aega umbes 30 minutit. Mõlemad vanemad olid väga väsinud olemisega, kellaaja järgi vaadates võib arvata, et nad tulid poodi kohe peale tööpäeva lõppu. Lapsel oli tuju algul veidi jonniv, aga kui maiustused välja mangus, siis tuli lai naeratus näole. Samuti täheldasin osade allahinnatud kaupade puhul rõõmsat imestust. Inimeste tarbimishuvid sõltuvad eelkõige nende endi vajadustest, mitte sooduskampaaniatest. Perekonna ostlemispraktikat suunab toidupoes ema, kuna naised on ju need kes põhiliselt perele süüa teevad. Isa oli nö rahakoti eesmärgil kaasas, kes tasub kassas arve. Samuti oli ema see, kes otsustas kuhu leti juurde minna ning mis tooteid osta.
Järeldus on see, et poes olles võtavad tavaliselt naised n-ö ohjad enda kätte ning nad ostavad seda mida on vaja olenemata hinnast. Pere valikud olid kaalutlevad ning mõistlikud. Osteti ainult vajalikke asju, v.a lapsele ostetud maiustused. Tundub, et suhteliselt paljudes peredes on vanematest vähemalt üks selline, kes annab lapse soovidele järgi. Vaatamata sellele leian, et tegu on targalt poodleva perega. Prisma toidupoe külastamine oli vaadeldava pere jaoks väga ratsionaalne tegevus, tavaliselt inimestel pole väga aega meelelahutusteks, selle asemel ostetakse kõik mis hetkel vajalik ning lahkutakse. Tavaliselt suunatakse lastele igasuguseid mänguasja ning maiustustereklaame, sest nemad on peamine sihtrühm antud toodete jaoks.
Pereemadele on mõistlikum suunata erinevaid toidureklaame kuna nemad on need kes vastutavad peres söögitegemise eest ning meestele sobiksid pigem tehnika reklaamid ning alkoholi/tubaka reklaamid.
Ketli :)
Meelelahutuse poole peal ei teinud perekond midagi. Arvatavasti oli selle põhjuseks see, et tegemist oli reede õhtuga ning tööinimesed on tavaliselt väsinud olekuga. Toidupoes veetis perekond aega umbes 30 minutit. Mõlemad vanemad olid väga väsinud olemisega, kellaaja järgi vaadates võib arvata, et nad tulid poodi kohe peale tööpäeva lõppu. Lapsel oli tuju algul veidi jonniv, aga kui maiustused välja mangus, siis tuli lai naeratus näole. Samuti täheldasin osade allahinnatud kaupade puhul rõõmsat imestust. Inimeste tarbimishuvid sõltuvad eelkõige nende endi vajadustest, mitte sooduskampaaniatest. Perekonna ostlemispraktikat suunab toidupoes ema, kuna naised on ju need kes põhiliselt perele süüa teevad. Isa oli nö rahakoti eesmärgil kaasas, kes tasub kassas arve. Samuti oli ema see, kes otsustas kuhu leti juurde minna ning mis tooteid osta.
Järeldus on see, et poes olles võtavad tavaliselt naised n-ö ohjad enda kätte ning nad ostavad seda mida on vaja olenemata hinnast. Pere valikud olid kaalutlevad ning mõistlikud. Osteti ainult vajalikke asju, v.a lapsele ostetud maiustused. Tundub, et suhteliselt paljudes peredes on vanematest vähemalt üks selline, kes annab lapse soovidele järgi. Vaatamata sellele leian, et tegu on targalt poodleva perega. Prisma toidupoe külastamine oli vaadeldava pere jaoks väga ratsionaalne tegevus, tavaliselt inimestel pole väga aega meelelahutusteks, selle asemel ostetakse kõik mis hetkel vajalik ning lahkutakse. Tavaliselt suunatakse lastele igasuguseid mänguasja ning maiustustereklaame, sest nemad on peamine sihtrühm antud toodete jaoks.
Pereemadele on mõistlikum suunata erinevaid toidureklaame kuna nemad on need kes vastutavad peres söögitegemise eest ning meestele sobiksid pigem tehnika reklaamid ning alkoholi/tubaka reklaamid.
Arvan, et tegelikult on selliseid mõistlikult ostlevaid peresid palju, aga muidugi alati leidub ka erandeid.
Tarbimishuvid olid sellel perel jaotunud nii, et tavatooteid osteti hinna järgi, nt. juustu ostmisel valiti soodsama hinnaga juustupakk. Samuti oli perel oma kindlad lemmiktooted nagu Tallinna peenleib, mida osta sõltumata hinnast. Otsused jäid enamasti ema teha. Kampaaniaid uuriti küll, aga väga ei mindud kaasa nendega. Selle pere puhul oli poodlemisel oluline nii isiklikud vajadused teatud toodete järgi kui ka maitse-eelistused. Oluline oli toode mitte selle hind.
Tarbimishuvid olid sellel perel jaotunud nii, et tavatooteid osteti hinna järgi, nt. juustu ostmisel valiti soodsama hinnaga juustupakk. Samuti oli perel oma kindlad lemmiktooted nagu Tallinna peenleib, mida osta sõltumata hinnast. Otsused jäid enamasti ema teha. Kampaaniaid uuriti küll, aga väga ei mindud kaasa nendega. Selle pere puhul oli poodlemisel oluline nii isiklikud vajadused teatud toodete järgi kui ka maitse-eelistused. Oluline oli toode mitte selle hind.
Allikas: Google
Allikas: Google
Ketli :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar