Selle nädala mõtted

Nii otsustasin, et võtan ennast kokku ning panen vaimu valmis teksti lugemiseks. Püüdsin siis palju uut infot nendest ammutada ning oma arvamusi kujundada, millest saate lugeda allpool :)

 Kommunikatsiooni ja kultuuri roll sotsiaalsetes süsteemides

Lugedes Raivo Palmaru artiklit "Making sense and meaning on the role of communication and culture in the reproduction of social systems" saab kohe öelda, et tegemist on üpriski keerulise tekstiga, mitte ainult selles mõttes et tegemist on inglise keelse tekstiga vaid ka selles suhtes et liiga palju on seda teemat teoreetiliselt käsitletud.

Mind on alati võlunud inimestevahelise kommunikatsiooni juures see, et kuidas täpselt üks inimene suudab oma mõtetes moodustada sõnumi, mis peegeldab nt. antud inimese tundeid, vajadusi ning siis suunab selle sõnumi mingi kindla eesmärgiga teisele inimesele. Sõnumi vastuvõtja omakorda mõtestab selle sõnumi enda jaoks lahti ning teeb sellest omad järeldused vastavalt oma varasematele kogemustele ning väärtushinnangutele. Selleks, et vastuvõtja saaks sellest sõnumist eesmärgipäraselt aru, peab sõnumi edastaja teadma vastavat konteksti enne kui ta oma sõnumi formuleerib.

20. sajandi alguses filosoof Edmund Husserl tutvustas terminit "intersubjektiivne", mis tähendab et ühe isiku mõttemaailm kattub või on arusaadav teise isiku mõttemaailmaga/-le. Husserli arvates on selline mõttemaailmade kattuvus võimalik ainult tänu nö kohavahetusele ehk lähenedes asjale teise inimese vaatepunktist ning selles valguses on võimalik, kuid alati ei pruugi see nii olla, saavutada üksteisemõistmine. Leian, et Eesti ühiskonnas jääb sellisest oskusest vajaka nt. eestlaste ja mitte-eestlastest kodanike puhul.
Nagu teada, siis enamus mitte-eestlasi on meie riigis kehvemas olukorras kui eestlased ise, mõningateks näideteks võib siin välja tuua sotsiaalse tõrjutuse, vähene informeeritus riigis toimuvast samuti võib välja tuua nii sotsiaalse kui ka tööalase ebavõrdsuse. Riik üritab küll pidevalt integratsioonisüsteemi arendada paremuse poole, aga tihtilugu see ei taha eriti edukalt õnnestuda.

Tihti on kuulda kuidas osa eestlasi kiruvad  venelasi, et küll nad on ikka pahad inimesed ning mingi Venemaale tagasi, aga samas ega need venelased süüdi pole kõiges mis meie riigi minevikus juhtunud on ning lisaks sellele on meil uus põlvkond venelasi kes on siin Eestis sündinud.
Peaks püüdma rohkem mitte-eestlastest kodanikke kaasta ühiskondlikku ellu ning need vaenulikud venevastased kodanikud võiksid ka proovida ennast teiste olukorda panna ning vaadata nende vaatepunktist, kindlasti sellest tulenevalt saavutatakse kui mitte enamuse puhul siis mõnelgi juhul üksteisemõistmine.


Lause, mille üle mõtiskleda : "When the psychic system thinks and social system communicates, it is the meaning that forms a bridge between various thoughts and communications."

Suhtlemises kõige tähtsam ongi see mõte/tähendus mida antakse maailmale edasi ning mida ma ka üritan enda postitustes arendada ning anda oma mõtteid omakorda edasi siin blogimaailmas :)

Communications do not produce other communications - people do.

Kommunikatsioon ise on kui sotsiaalne nähtus, igal inimesel on igast teemast/sõnumist oma arvamus, mõtted ning emotsioonid. Sellest tulenevalt võib ühest asjast sündida mitu erinevat asja. Sellega seoses tuleb mulle meelde üks lastejutuke kurjast lumepallist mis muudkui kasvas ja kasvas, aga lõpuks sulas see ikkagi ära. Sama on ka meedias, täpsemalt uudistega. Lastakse aktuaalne uudis, mis puudutab paljusid inimesi, meediasse lahti ning siis see hakkab kasvama ja kasvama nagu kuri lumepall ehk inimesed hakkavad oma arvamust avaldama ning tekivad erinevad arvamuslood. Heal juhul saab uudises olev teema ammendatud või probleem lahendatud ning ongi päev päikselisem jälle, kuid halvimal juhul ajapikku lihtsalt unustatakse probleem ära ning see vajub unustustehõlma kuni järgmise korrani millal see jälle päevakorda tõuseb.

Natuke mõtteid kultuurist...

Palmaru artiklist kultuuri kohta lugedes ei saanud ma lõpuks enam mitte millestki aru, et mis asi see kultuur siis õigupoolest ikka on :)

Uurisin Luhmann`i arvamust kultuurist, samuti autori enda vaatepunkti asjale ning leidsin, et minu arvates on neil mõlemal mingis asjus õigus. Kultuuri saab erinevalt defineerida, see kõik on suhteline ning oleneb kelle käest seda küsida. Nagu ikka absoluutset tõde ei ole olemas. Luhmann pidas kultuuri as the memory of the society, et kultuur ei ole midagi muud kui ühiskonna mälu/mälestused. Siinkohal olen ma nii poolt kui ka vastu. 

Poolt: Tõesti sellised suuremad minevikusündmused mõjutavad meie kultuuri nagu nt. Nõukogude Liidu võim Eestis jne.

Vastu: Samas sellised suuremad sündmused püsivad meie mälus ainult paar-kolm põlvkonda ning siis on see nö unustatud ning uued põlvkonnad võivad meie kultuuri hoopiski pea peale pöörata kuid muidugi ei saa ka unustada seda, et kindlasti tuleb neid sündmusi kunagi veel, mis võivad üpriski tugevalt meie ühiskonda mõjutada.

Üldiselt võiks öelda ka, et kultuuri saab defineerida kui kollektiivset konstruktsiooni. Kultuur on erinevad struktuurselt omavahel seotud tähendustemustrid, mis võtavad kuju kommunikatsioonis ning mis aitab indiviididel ühiskonnas orienteeruda ja mis juhib nende vaatlusi, loomist, sõnumite tõlgendamist ning tegevusi.

Sellest tulenevalt on kommunikatsioon ja kultuur omavahel tihedalt seotud. Kultuur uueneb pidevalt.

"Culture organizes our experiences and allows for co-operation between persons ensuring that each individual thinks, talks and acts somewhat similarly to others."

Tänaseks on mõtted otsas, homme jälle :)